Ärevushäire ja paanikahäire tõttu ei suuda inimesed sageli töötada, õppida või suhelda. Erinevad hirmud ja ebarealistlik mõtlemine võib inimesi viia lausa erakluseni.
Pakume teile L.I.F.E. Biofeedbacki teraapiat,mis aitab saada kiireid ja efektiivseid tulemusi vaimse tervise ja heaolu taastamiseks.

L.I.F.E. BIOFEEDBACKI TERAAPIA
ÄREVUSHÄIRETELE, PAANIKAHOOGUDELE, HIRMUDELE JA FOOBIATELE

L.I.F.E. Biofeedbacki teraapia kustutab ärevushäireid, paanikahoogusi, hirme ja foobiaid tekitavad mõttemustrid.
Enamus kliente tunneb koheselt teraapia mõju (sundmõtted ja meeled vaigistatud ning sisemise rahu tunnet). Seansside mõjul klientidel enamasti sundmõtted taanduvad, kasvab elurõõm ja eluenergia. Pärast seanssi ei teki traumasid meenutades emotsionaalseid pingeid ega sundmõtteid. Kasvab tahtejõud ja soov tuua oma ellu muutusi. Tekib motivatsioon elus edasi liikuda.

Terapeut leiab kliendi infoväljast üles sundmõtted, traumad ning negatiivsed mõtte- ja käitumismustrid ilma ühtegi küsimust esitamata.
Terapeut ei uuri kliendilt,
mis ja millal on juhtunud. Ühtlasi ei ole vahet, kas klient ise teadvustab blokeeringu põhjusi või ei. Samal seansil kõrvaldatakse blokeeringud ja taastatakse tasakaal, mõjutades kliendi infovälja struktuure.

Terapeut räägib seansil kliendist positiivses vormis. Seansi ajal tunneb klient ennast turvaliselt. Enamik inimesi on pärast seanssi lõdvestunud ja lõõgastunud. Terapeut annab igale kliendile vastavalt testi tulemustele personaalseid soovitusi uute ideede leidmise ja elukvaliteedi parandamise osas. Keskmine teraapia vajadus: 3-4 korda, sagedusega üks kord kuus.

* Ülle Toomeoja KLIENTIDE TAGASISIDE / ärevushäiretest, paanikahoogudest ning depressioonidest vabanemine L.I.F.E. teraapia abil. Samuti efektiivne hirmude, foobiate, kurbuse, suhtlemisprobleemide ja käitumisraskusete korral  Loe edasi siit

*Kliinilised uuringud (inglise keelne) on näidanud Biofeedback teraapia efektiivsust ärevushäiretele, paanikahoodele ja depressioonidele Loe edasi siit

L.I.F.E. Biofeedbacki teraapia on vaimset tervist ja heaolu toetav teraapia, mis
– ei asenda arstiabi ega käimasolevat ravi: terapeut annab maksimumi, et saavutada kliendi jaoks parim tulemus, kuid ei saa garanteerida täielikku tervenemist;
– on mõeldud kõigile, alates väikelapsest kuni vanurini;
– hõlbustab psühhiaatri, psühholoogi ja teiste spetsialistide tööd, luues kliendile paremad eeldused püsitulemuste saavutamiseks;
– sobib kasutamiseks koos ravimite, tavameditsiini ja loodusravimeetoditega.

**************************************************************

Mis on ärevus?

Ajutine ärevus on elu normaalne osa. Inimene tunneb ärevust uutes olukordades, elumuutuste keerises ja muudes uudsetes situatsioonides. Ajutise ärevusseisundiga tullakse enamasti toime, kui olukord stabiliseerub, siis ärevus kaob. Ärevushäire aga on rohkem kui ajutine mure või hirm. Ärevushäirest räägime siis kui ärevus ei kao, püsib või läheb veel hullemaks. On mitmeid eri tüüpi ärevushäired. Näiteks: üldistatud ärevushäire, paanikahäire ja sotsiaalne ärevushäire.
Ärevuse sümptomeid ja -häireid esineb rohkem naistel. Risk haigestuda on täiskasvanueas naistel üldiselt suurem kui meestel. Paljudel juhtudel ärevushäire tekib eas, kus tuleb kokku puutuda väga erinevate probleemidega. Tihti on selleks aeg, kus alustatakse iseseisvat elu (perekonnaprobleemid, tööprobleemid) või ka siis, kui algab elu teine, aktiivsuse vähenemise faas. Ärevuse üheks põhjuseks on ka alkoholi liigtarvitamine, mis tõstab ärevuse üldist taset ning pikemas perspektiivis alandab stressi talumisvõimet. Alkohol mõjutab negatiivselt ka une kvaliteeti. Ärevushäirega inimestel esineb tihti psühhosomaatilisi vaevusi ehk haigusnähte, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid.

Üldistatud ärevushäire sümptomid on:

Ärevuse psüühilised sümptomid:
• rahutus, võimetus lõõgastuda
• pingetunne
• kergesti ehmumine tühistel põhjustel
• muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused
• kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
• hirm kaotada kontroll enese üle või “minna hulluks”
• surmahirm

Ärevuse füüsilised sümptomid:
• südame kloppimine
• higistamine
• värisemine, vappumine
• suukuivus
• hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
• lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
• kuumad ja külmad hood
• tuimusetunne või surinad
• pearingluse-, ebakindlusetunne
• tükitunne kurgus, neelamisraskused
• unehäired (uinumisraskused)
• seksuaalhäired

Paanikahäire on oluliselt tugevam reaktsioon kui tavaline ärevus. Paanikahäiret iseloomustavad paanikahood, mille puhul esinevad äkiline, tugev hirm (surmahirm), südamepekslemine, kiirendatud pulss, higistamine, värisemine, õhupuudus ja lämbumise tunne.

Paanikahäire sümptomid on:
• Järsk, tugev hirm
• Emotsioonide kontrollimatus
• Surmahirm ja -tunne
• Hüsteeria
• Lämbumistunne

Sotsiaalse ärevushäire. Inimesed, kellel esineb sotsiaalne ärevushäire (mõnikord nimetatakse “sotsiaalse foobia”) on märgatav hirm sotsiaalsete olukordade ees, kus nad võivad sattuda teiste inimeste suurendatud huviorbiiti ja negatiivse kriitika objektiks, näiteks massiüritused, suuremad koosviibimised ja avalikud esinemised.

Sotsiaalne ärevushäire sümptomid on:
• Suhtlemisraskused võõraste inimestega, võõras keskkonnas
• Kartus solvata teisi
• Kartus sattuda teiste põlu alla ja sattuda kriitika objektiks
• Liigne muretsemine ennem sotsiaalseid sündmusi
• Punastamine, higistamine, iivelduse tunne sotsiaalsetes situatsioonides

Ärevushäiret peaks märkama ja diagnoosima juba esmatasandi tervishoius. Paljud füüsilise tervise häired ja haigused võivad tekitada ärevushäire sümptomeid, nagu näiteks kilpnäärme haigused, madal veresuhkru tase ja teatud ravimid. Põhjalik vaimse tervise hindamine on vajalik selleks, et ärevushäire võib olla üks seotud teiste vaimse tervise häiretega, nagu depressioon või obsessiiv- kompulsiivne (sundkäitumine, sundmõtted ja -tegevused: käte pesemine, pedantsus) häire. Seetõttu on eriti tähtis uurida ärevuse tagamaid, et välistada kõik muud võimalikud tekkepõhjused.

Ärevushäire riskitegurid:
Teadlased on leidnud, et geneetiliste ja keskkonnateguritega, sageli koostoimel on ärevushäire riskifaktorid. Konkreetsed tegurid on järgmised:
• Pelgus või käitumuslik pärssimine lapseeas
• Naissugu
• Majanduslik vähekindlustatus
• Lahutatud või lesk
• Stressirohked elusündmused lapsepõlves ja täiskasvanuna
• Ärevushäired esinemine bioloogilistel lähisugulastel
• Eelnevad psüühikahäired
• Kõrgenenud pärastlõunal kortisooli (stressihormoon) tase süljes (eriti sotsiaalärevuse puhul)

Enamusele abiotsijate raviks on seni kasutatud eelkõige antidepressante. Viimased uurimused on näidanud, et antidepressantide lõpetamisel tuleb ärevus jälle tagasi. Kindlasti peaks antidepressantide raviga kombineerima ka teraapiat. Samuti kasutatakse sotsiaalse ärevuse raviks beetablokaatoreid, mis alandavad vererõhku ja aeglustavad südame rütmi.

Äreva inimese rahustamiseks peab suunama teda keskenduma hingamisele. Rahuliku hingamise näitlik demonstreerimine ja hingamisharjutuste tegemine aitab keskenduda ja suunata ärevad mõtted mujale.
Ravimeetodina kasutatakse ka lõdvestusharjutusi, meditatsiooni ja erinevaid tehnikaid stressi maandamiseks.

Allikad:
bioresonants.ee
Artikkel HÄIRIV ÄREVUS. Autor – Vaimse tervise õde Marianne Annion
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm http://www.nimh.nih.gov/health/topics/anxiety-disorders/index.shtml
http://www.ekka.ee/lugemisnurk/arevushairete-toenduspohine-psuhhoteraapia
https://www.sciencedaily.com/releases/2014/09/140925205629.htm

 

Ülle Toomeoja Seanssidele registreerimine:
bioresonantsteraapia@gmail.com ja 5367 1490