Kui ei oleks Aspergeri sündroomiga inimesi, ei oleks meil arvatavasti paljusid arvutiprogramme, teaduslikke avastusi, imelisi muusikapalu ja kunstiteoseid. Ehk võib isegi spekuleerida, et Aspergeri sündroomiga inimeste sümptomid on lausa teadusavastuste ja meistriteoste loomise eelduseks.

Aspergeri sündroom on üks autismispektri häiretest. See on arenguhäire, mis mõjutab seda, kuidas inimese aju töötleb saadud informatsiooni. Kuigi sündroomi esimesed sümptomid avalduvad sageli juba varajases lapseeas, ei saa diagnoosi kinnitada enne lapse kooliealiseks saamist, kui sündroomile iseloomulikud eripärad on piisavalt välja kujunenud. Need jäävad tavaliselt kestma kogu eluks ega möödu lapseea lõppedes. Muutuda võib vaid eripärade intensiivsus ja tunduvalt paraneda sotsiaalne toimetulek tänu eriõpetusele.

Esimesena määratles Aspergeri sündroomi 1944. aastal Viini psühholoog Hans Asperger. Ta uuris nelja poissi, tegi kindlaks nende käitumismallid ja võimeid, mida ta nimetas „autistlikuks psühhopaatiaks“. Ilmnes sellele häirele iseloomulik muster, mille tunnustena ta nimetas „empaatia puudumist, võimetust leida ja hoida sõprust, ühekülgset vestlusmaneeri, kohmakust liikumisel.“ Asperger kutsus neid lapsi „väikesteks professoriteks“, sest nende võime rääkida oma lemmikteemal väga üksikasjalikult meenutas täiskasvanud teadlast.
Usun, et igaüks meist teab mõnd autistlike joontega inimest, kui mitte päris elust, siis filmidest või telesarjadest. Meiegi telekanalitel on jooksnud seriaalid, mille tegelaste puhul on veebifoorumites käinud elav arutelu, kas tegemist võiks olla nn Aspergeritega. Need on „Dr. House“ (dr Gregory House), „Sherlock“ (Sherlock Holmes), „Kondid“ (dr Temperance Brennan), „Doktor Martin“ (dr Martin Ellingham) ja Stieg Larssoni „Millenniumi“ triloogia (Lisbeth Salander).

Mis iseloomustab Aspergeri sündroomi?

Aspergeri sündroomiga inimene võib olla andekas näiteks keeltes, reaalteadustes, kunstis ja muusikas, kuid jääda hätta kehakeele ja emotsioonide mõistmise ning sõprussuhete loomisega. Sündroomi kirjeldatakse sageli kui peidetud häiret, kuna inimesele lihtsalt peale vaadates on seda raske märgata.

Aspergeri sündroomi iseloomustavad näiteks järgmised omadused

Sotsiaalse suhtlemise eripärad, milleks on vähene huvi ja oskus inimestega suhelda – näiteks pilkkontakti vältimine või vähene tähtsustamine; vähene võime arvestada ja aru saada teiste inimeste kehakeelest, miimikast, tunnetest ja arvamustest; eakohaste suhete puudumine; oskamatus end kehakeele ja miimika abil väljendada; raskused oma käitumise kohandamisel sotsiaalsetes olukordades. Aspergeri sündroomiga inimene võib teada sotsiaalse suhtlemise reegleid, kuid ei pruugi osata neid õigel ajal ja viisil kasutada.

Kitsapiirilise huvide või võimete avaldumine ning ülekaalukalt nendega tegelemine – näiteks üksikasjalik faktide meeldejätmine; teatud esemete kogumine; erinevatest infoallikatest oma huviala kohta info kogumine ning pidevalt sellest rääkimine.

Korduvad ühetaolised käitumisviisid, rituaalid või liigutused – näiteks selgeksõpitud reeglite täpne järgimine ning selle nõudmine teistelt; mõne eseme paigutamine ebatavalisse kohta; mittevajaliku eseme (pabeririba, nöörijupi vms) kodust lahkudes kaasa võtmine; käte plaksutamine, sõrmede painutamine; omapärane kõnnak.

Püsiv huvi objektide mõne omaduse vastu – näiteks lõhn, pinnareljeef, heli.

Kõneoskuse eakohane areng, kuid raskused keele kasutamisel, sõnatähenduse mõistmisel ning kõne rütmis, tempos või kõrguses. Aspergeri sündroomiga inimene võib alustada vestlust sobimatu fraasiga, jätkata vestlust monoloogina teist vestluspartnerit arvestamata ning suunata jutu teemale, mis käsitleb tema huve, võimaldades näidata oma suurepäraseid teadmisi antud valdkonnas.

Kognitsiooni eripärad (see puudutab mõtlemist, õppimist, mälu ja kujutlusi) – mõtlemine on paindumatu ja kohanemine uute mõttemallidega raske. Pikaaegne mälu on hea, kuigi võib esineda raskusi täpsel meenutamisel. Enamasti väga hea nägemismälu. Aspergeri sündroomi all kannataval inimesel on raske oma kogemusi üldistada ning nendest õppida.
Abstraktsete mõistete (varsti, kohe, pärast jms) tajumise raskused; probleemid aja tajumisel; kauguste hindamisel ning erinevate kauguste võrdlemisel.

Ülitundlikkus või tundetus teatud helide, värvide, valguse, puudutuste, maitse, lõhna, temperatuuri või valu suhtes.

Ümbruse liiga üksikasjalik tajumine ja info edastamine detaile kirjeldades – liiga üksikasjalik, laialivalguv ja pikaldane jutt. Mõnede detailide liigne tähtsustamine, terviku tajumise raskused; räägib üksikutest detailidest, mitte kogu sündmustikust.

Tahtliku tähelepanu nõrkus – oma ülekaaluka huvialaga suudab Aspergeri sündroomiga inimene tegeleda pikka aega järjest, kuid ebahuvitavatele tegevustele (nt õppimine) keskendumine on raske.

Motoorika, eriti peenmotoorika probleemid – kohmakus sportlikes tegevustes; kohmakas ja halvasti loetav käekiri.
Loomulikult ei avaldu kõik loetletud tunnused kõigil Aspergeri sündroomiga inimestel, kuid kindlasti esinevad kõigil sotsiaalse suhtlemise eripärad, enamasti ka ülekaalukas huvi mingi valdkonna vastu ning omapärane käitumine. Aspergeri sündroomiga inimestel võib esineda lisaks ka teisi psüühikahäireid nagu näiteks aktiivsus-ja tähelepanuhäire, sundhäire, depressioon vms. Sündroomi esineb meestel väidetavalt viis korda enam kui naistel.

Aspergeri sündroomiga inimeste intelligentsi tase on keskmine või üle keskmises, neil on väga hea mälu, tähelepanu ning õppimis- ja süvenemisvõime. Nn Aspergerid on väga organiseeritud ja head analüüsijad ning tihti osavad haruldastel aladel. Nad mõtlevad sellistele asjadele, mille peale tavaline inimene ei tule.

 

*********************************************

Häire või kasvatamatus?

Aspergeri sündroom tuleneb ajutalitluse eripärast, mitte valest kasvatusest või kasvatamatusest. Sündroomi ei saa ka ravimitega välja ravida, ravimeid kasutatakse vaid kaasuvate häirete (ülemäärane ärevus, kurvameelsus, agressiivsus) vähendamiseks.
Aspergeri sündroomiga inimesed mõistavad maailma teistest erinevalt ning osa inimese loomusest tundub neile võõrastav ja mõistetamatu. Kohati erikummalise käitumise tõttu, kiputakse koolis selle häirega lapsi tõrjuma või kiusama. On väga oluline, et neid märgataks ja nendega tegeletaks. Samamoodi on olulised toetus ning lisateadmised nende peredele.

Sündroomi eripärasid on võimalik leevendada, aidates inimesel õppida erinevaid toimetuleku- ja suhtlemisoskusi.

L.I.F.E. Biofeedback sobib tugiteraapiaks* Aspergeri sündroomiga lastel ja taiskasvanutel, kellel on

– sundmõtteid (korduvad mõtted või kujutlused), negatiivseid uskumusi, mõtte- ja käitumismustreid;
– vähene huvi ja oskus inimestega suhelda;
– käitumisraskused ja suhtlemisprobleemid;
– ülitundlikkus;
– ärevus, hirmud ja foobiad;
– kurvameelsus;
– agressiivsus;
– impulsiivsus.

L.I.F.E. Biofeedback teraapiast lastele Loe edasi siit

L.I.F.E. Biofeedback teraapiast ja teraapia tulemustest Loe edasi siit

* L.I.F.E. Biofeedback on vaimset tervist ja heaolu toetav teraapia, mis hõlbustab psühhiaatri, psühholoogi ja teiste spetsialistide tööd, luues kliendile paremad eeldused püsitulemuste saavutamiseks.

Nõustamine ja psühhoteraapia (kognitiivkäitumuslik teraapia) võivad aidata selle häirega inimesel oma reaktsioone ja käitumist paremini mõista ning nendega edukamalt toime tulla.

NB! Selle häirega inimesed on enamasti siiralt üllatunud, kuuldes et nende tegutsemine oli teiste jaoks solvav või kohatu ning on huvitatud sobivamate käitumisviiside õppimisest.

Briti lauljanna Susan Boyle sai mõned aastad tagasi teada, et tal on Aspergeri sündroom. Diagnoosist teada saamine oli tema sõnul kergenduseks. Ajalehele The Guardian antud intervuus ütles lauljatar: “Asperger ei defineeri mind. See on seisund, millega pean elama ja millest ennast läbi töötama. Tunnen ennast palju rahulikumalt, sest nüüd on teistel lihtsam aru saada, miks ma olen selline, nagu olen ja teen asju, mida ma teen.”

Daniel Tammet on ka üks kuulsamaid savant-sündroomiga inimesi. See on vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingis vallas, mis pole kooskõlas nende üldise intelligentsuse või õppimisvõimega. Savant-sündroomiga inimestel võib esineda autismispektri häireid, neuroloogilisi häireid või ajukahjustusi. Andekus avaldub enamasti sellistes valdkondades nagu kunst, muusikalised võimed,
kalenderarvutamine, matemaatika ja ruumilised oskused.
Daniel Tammeti erakordsed võimed on matemaatilist ja lingvistilist laadi. Tammet on õppinud paljusid keeli ning lõi uue keele „mänti“, millel on ühiseid jooni nii eesti kui soome keelega. Ta on võimeline omandama uue keele suhtlustasandil umbes nädalaga. 2004. aasta märtsis demonstreeris ta oma võimeid Oxfordis, nimetades matemaatilise konstandi pii väärtuse 22 514 kohta peale koma. Daniel Tammet võiks oma intelligentsuskvoodi ehk IQ järgi kuuluda Mensa klubisse.

Maailmas tuntud Aspergeri sündroomiga inimesi:
-Susan Boyle, šoti lauljatar, Suurbritannia talendisaate võitja
-Bill Gates, USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft asutaja, ideoloogiline juht ja suuromanik
-Dan Aykroyd, USA näitleja ja kirjanik
-Daniel Tammet, inglise kirjanik, tõlkija ja autistlik matemaatikageenius
-Courtney Love, USA rocklaulja
-Tim Page, USA kirjanik, toimetaja, muusik, kriitik; Pulitzeri preemia võitja

Oletatakse, et autismispektrihäirega on olnud ka järgnevad kuulsused: Albert Einstein, Alexander Graham Bell, Bobby Fisher, Carl Jung, Franz Kafka, Friedrich Nietzsche, Marilyn Monroe, Isaac Newton, Isaac Asimov ja Vassili Kandinski.

Aspergeri ja Audismi sündroomiga kunstnike tööd:

Vaata edasi siit

Galerii. Vaata edasi siit

Ameteid, mida on USA Colorado Ülikooli professor Temple Grandin (kellel on samuti Aspergeri sündroom) on selle häirega inimestele soovitanud:
-programmeerija
-joonestaja
-fotograaf
-tootedisainer
-kodulehedisainer
-videomängude disainer
-raamatupidaja
-ajakirjanik, copy editor
-muusikainstrumentide häälestaja
-taksojuht
-statistik
-matemaatik
-pangateller

Kuidas Aspergeri sündroomiga inimestega teadlikumalt suhelda?

Selle häirega inimene vajab, et:
-teised mõistaksid tema eripärasid ning arvestaksid nendega, juhendaksid ja õpetaksid sotsiaalsetes olukordades toimimist, teiste inimeste mõistmist;
-tema päevad ja tegevused oleksid planeeritud, päeva- ega nädalakavas ei toimuks ootamatuid muudatusi;
-olukorrad oleksid etteaimatavad;
-välditaks olukordi, mille suhtes esineb ülitundlikkus;
-temaga suheldakse selgelt ja konkreetselt, mõistukõnet kasutamata;
-tema eripäradest tulenevat käitumist ei kritiseeritaks ega halvustataks;
-hinnatakse tema tugevaid külgi ja aidatakse neid edasi arendada.

Allikad: Artikkel ajakirjas “Psühholoogia Sinule” (aprill 2015). Artikli autor: Ivi Niinep. Artikkli kirjutamisel kasutatud kirjandus:

Daniel Tammet „Sündinud sinisel päeval“ Eesti Päevaleht 2007
Christopher Gillberg „Aspergeri sündroom. Normaalne, geenius või nohik. Kirjastus Kunst 2003
Anu Susi „Aspergeri sündroom“ Tartu Ülikooli Kliinikum 2011

Ülle Toomeoja Seanssidele registreerimine:
bioresonantsteraapia@gmail.com ja 5367 1490

Küsimuste korral võta ühendust Biofeedback terapeudi Üllega terapeudiga
e-maili teel: ulle.toomeoja@gmail.com