LIFE Biofeedback teraapia tulemused. Enamus lemmikloomade omanikke nägi positiivseid muutusi kas kohe pärast teraapiaseanssi või maksimaalselt seitsme päeva möödumisel. Mõnel juhul ilmnesid suuremad positiivsed muutused pärast kahte seanssi. Keskmine teraapia vajadus oli: 2-3 korda, sagedusega üks kord kuus.

LIFE BIOFEEDBACK TERAAPIA LEMMIKLOOMADELE ja mida tehakse seansil  Loe edasi siit.

L.I.F.E.’i seadmest Loe edasi siit.

Terapeut Monika Sulengo Loe edasi siit.

Biofeedback teraapia teaduspõhisusest Loe edasi siit.

LIFE BIOFEEDBACK TERAAPIA
KLIENTIDE TAGASISIDE JA EDULOOD

KOER AMIGO

Mul on noor segavereline koer, kelle üks vanem on hundikoer. Elan oma majas ja koer jookseb aias lahtiselt.
Probleemiks oli liigne haukumine, mis segas meid ja naabreid. Otsustasin proovida oma koerale LIFE biofeedbacki teraapiat. Peale esimest LIFE biofeedbacki teraapiat küsisid naabrid, kas koer on haigeks jäänud, kuna nad olid harjunud, et koer pidevalt haugub. Samuti küsis tütar, kas on võimalik, et koer on vanaks jäänud, sest ta ei saanud aru, miks koer nii rahulik on (ennem oli rohkem impulsiivne). Ma ei öelnud oma pereliikmetele, et ma koeraga teraapias käisin, kuna tahtsin näha, kas nemad märkavad koeras muutusi. Ja nad märkasidki!
Koera käitumist jälgides sain aru, et ta on kartlik – poeb minu taha peitu jms. Soovisin, et ta oleks julge valvekoer. Otsustasin minna uuesti LIFE biofeedbacki teraapiasse ja seekord tema hirmudega. Peale teraapiat oli jälle näha muutusi. Olin tulemusega rahul.
Aga siis tuli agressiivsus esile. Eriti märkasin seda koertekoolis, kus ta urises teiste koerte peale  ja tahtis algatada kaklusi. Urisemist ja agressiivsuse ilminguid oli ka teiste asjade peale. See mulle ei meeldinud. Otsustasin uuesti minna teraapiasse ja seekord tema agressiivsusega. Peale teraapiat läksin temaga uuesti koertekooli ja teraapia tulemusi oli kohe tunda. Koertekoolis ta ise enam tüli ei algatanud. Samuti jäi rahulikuks kui teised koerad omavahel tülitsesid. Jalutuskäikudel agressiivsuse ilminguid enam ei näinud. See oli minu jaoks suur saavutus. Soovitan teistele koerteomanikele samuti. (koeraomanik Kaja)

 

KOER LUTHER

Võtsin endale koera (rotveiler) turvakodust. Ta oli 5 aastane rahulik ja väga sõbralik. Teda oli hästi õpetatud ja ta sai kiiresti aru, mida soovitakse. Kohe alguses sain aru, et ta kardab inimesi ja hakkab tühise asja pärast hirmust värisema. Samuti kui liikusin kiire sammuga tema poole või tema juuresolekul järsult keerasin ennast, siis ta jooksis nuuksudes minema. Oletan, et endine peremees oli teda peksnud ja väärkohelnud. Samuti oli ta kurvameelne ja apaatne.
Teiseks probleemiks oli öösel nuuksumine. See nuuksumine/nutmine oli peaaegu igal ööl. Ta magas minu voodi kõrval ja ma rahustasin teda (paitasin nii kaua kui maha rahunes). Paitasin ja rahustasin teda palju. Mul oli temast kahju.
Koer vajas abi ja otsustasin proovida LIFE biofeedbacki teraapiat. Esimesel teraapial läks kaua aega tema hirmude ja väärkohtlemise teemaga. Peale esimest teraapiat oli enamus hirme läinud (ligikaudu 70%). Hirmust värisemine oli täielikult kadunud. Käisin temaga veel kaks korda teraapias, kus tegeleti tema puhul selliste teemadega nagu emotsionaalsed traumad, šokid, hüljatuse tunne,  kaotuse tunne, enesesüüdistamine, alaväärsustunne, argus, kurbus, melanhoolsus, lein, usaldamatus, madal enesehinnang. Peale kolmandat teraapiat olin tulemustega väga rahul ja kindlasi oli ka koer rahul. Koer hakkas mängima ja isegi kutsus mind mängima. Hakkas liputama saba ja võttis ka rõõmuga kõik külalised vastu. Hirmud olid samuti kõik läinud. Ei nutnud ega nuuksunud enam.
Koer oli tasakaalus ja ma olin tulemusega väga rahul. Soovitan kõikidele, kes võtavad turvakodust endale kodulooma. LIFE biofeedbacki teraapia on minu meelest kõige kiiremate ja efektiivsemate tulemustega teraapia (koeraomanik Craig, New York)

 

KOER PANTER

Mul on väike kääbuspintšer, kes on 9 aasatane. Käisin temaga teraapias kevadel, sest ta käitumine tundus mulle natuke ahistavana – ta käis mul kogu aeg järgi ja ei jäänud minust sammugi maha. Lisaks kuulas ta mind valikuliselt ja jooksis närviliselt haukudes jalutukäikudel minust pikalt ette. Kui ma teda tagasi kutsusin, siis ta ei kuulanud ja pani joostes edasi. Ja suureks probleemiks oli tuppa „sirtsutamine“ ehk siis pissimine. Mulle öeldi, et ta märgistab oma territooriumi. Ja see tohutult häiris mind.
Leidsin infot LIFE biofeedbacki teraapia kohta sotsiaalmeediast ja lugesin infot nende kodulehelt. Kuna keegi polnud mind suutnud siiani aidata, siis mõtlesin, et proovin seda teraapiat. Seanss ise oli kerge, koer jäi üsna kohe rahulikuks, mis tema puhul on suhteliselt tavapäratu.
Alguses ei saanud ma midagi aru, et koer oleks muutunud, aga mingi aja pärast märkasin, et mu koer on kuidagi nagu iseseisvamaks muutunud, sest ta jääb minust mõnikord maha teise tuppa ja ei käigi mul enam kogu aeg järgi. Ja öösiti ei tule tihti enam minu juurde vaid magab iseseisvalt hoopis teises toas. Jalutamine on muutunud rahulikumaks ja ta pole enam nii isepäine ja ei jookse kogu aeg eest ära. Kuulab isegi mu sõna kui ma ta enda juurde kutsun ja ma saan ta rihma otsa panna.  Ja mis minu jaoks oli kõige positiivsem – ta ei sirtsutanud enam tuppa! Peale esimest seansi oli muutus koera käitumises tajutav.
Hiljuti muutus meie elukorraldus, mis stressas ka koera, seepärast kavatsen uuesti kasutada LIFE biofeedbacki teraapia abi (koeraomanik Ülle, Tallinn)

KOER DEMI

Käisin oma 7 aastase tiibeti mastifiga LIFE biofeedbacki teraapias, sest mulle tundus, et ta on stressis. Mul on kodus mitu koera ja tema hoiab alati rohkem omaette ja ei taha, et inimesed teda väga paitavad ja talle tähelepanu pööravad.
Demi tundus kuidagi õnnetu olemisega. Lisaks on ta väga valiv toidu suhtes ja kuna ta eriti ei söönud, siis oli ka üsna kõhn. Lisaks on Demil alates esimesest eluaastast allergia, mis väljendub selliselt, et tal on kehal karvavabad laigud eriti olen seda täheldanud esikäpa taga nn kaenlaaugus ja korpas kärnad karva sees. Olen palju erinevaid toitusid vahetanud ja proovinud, aga allergia pole ära kadunud.
Peale 1 teraapiaseanssi olin väga üllatunud kui tulin koju, siis koer hakkas teiste koertega kohe mängima ja teisi taga ajama ja oli väga elurõõmus ja lustlik. Minu jaoks oli see väga suur üllatus, kuna polnud tema mängulusti juba enam ammu näinud. Lisaks tundus mulle, et ta on muutunud seltsivamaks.
Demi hakkas sööma ja veel väga hästi. Haiglaslik kõhnus kadus kiiresti. Pirtsakus toidu suhtes kadus. Mingil hetkel märkasin, et allergia kadus ka ära, karv kasvas laikudele tagasi ja kärnasid karva sees enam ei leidnud. Märkasin veel, et ilma põhjuseta haukumine aia ääres vähenes. Olen täheldanud, et nüüd Demi haugub ainult siis kui tahab mulle märku anda, et midagi on aia taga teoksil. Olen väga rahul. Soovitan teisetele ka, kellel on koerad stressis. Aitab väga hästi (koeraomanik Helena, Tallinn)

 

KOER HERA

Mul on saksa lambakoer Hera, kellel on juba üle aasta kahtlane sügelemine ja ta närib ja kratsib ennast. Mulle tundub, et see on närvidest, mitte allergiast. Ja ta kardab tundmatuid olukordi ja esemeid, näiteks prügikotti tee ääres. Kui abikaasa on komandeeringus, siis esimesel õhtul on koer väga närviline, sest „kari“ pole ju koos.
Olen käinud 2 seansil. Mulle tundub, et teraapia mõjub mu koerale. Hera rahuneb kiiremini ja seega alustab enda närimist vähem ja peale keelamist väga ei ürita ka enam. Ta on juba välja teeninud usalduse mingi aeg ilma jälgimata olla. Koera enesekindlus on kasvanud, reageerimine tundmatutele objektidele nagu tolmuimeja, mis varem oli „õudne“ kui nurgas seisis, on nüüd seljatatud. Isegi palli võib nüüd selle tagant ära tuua. Mulle tundub, et Hera on elu nautima hakanud. Talle meeldib minuga ka kuulekust teha, muidugi vähe korraga, aga samal ajal ikka isuga. Tema sõnakuulmine on ka paranenud. Ma olen ise väga-väga üllatunud ja positiivselt meelestatud teraapia suhtes.
Negatiivne minu jaoks oli, et pärast 1 seanssi oli Hera isu kehv ca 3 päeva ja pärast 2 seansi pirtsutas ta peaaegu 2 nädalat ja kaotas 10% oma kehakaalust ehk 3kg.
Peale 2 seanssi olulist muutust võrreldes esimese seansiga ei märganud. Edasiste seansside vajalikkuse üle otsustan tulevikus (koeraomanik Maret, Tallinn)

 

KOER ASTA

Tiibeti mastif Asta tuli meie peresse peaaegu 14 aastasena. Ta oli hüljatud koer, kes hulkus ringi ning oma aias tiirutas depressiivselt ümber maja kuni väsimusest pikali vajus. Tema silmad on paksu rähma ja mäda sees, kui neid esimest korda puhastati siis ei olnud kindel kas seal all üldse silmi ongi. Lisaks nälgimine, alakaalulisus, pidevalt märjal maapinnal lebamisest pulstunud ning tuhm kasukas.
Tervise – silmad, kehakaalu ja karvkatte saime päris kiiresti ja kenasti korda. Abiks olid head arstid – käisime Ülle Kella juures silmi näitamas ning Loomakiirabis Liis Poopuu juures muret kurtmas, et koeral on ilmselt seljaga midagi viga. Selgus, et Astal on spondüloos aga vanust arvestades pole see mingi ime. Õnneks saime ravimitest abi.
Ainus millega olime päris nõutud oli tema vaimne tervis. Endiselt jätkus rahutu kõndimine kuni viimase väsimuse piirini. Iga hommik oli isesugune – mõnikord tundis ta meid ära, mõnikord mitte. Kahjuks meenutasid suurem osa hommikuid filmi „Minu pruudil on mälukas“ aga õnneks olime juba paari tunni pärast jälle sõbrad. Konsulteerisime ka Anu Poopuuga, kes tegeleb loomade käitumisprobleemidega. Kahjuks oli Asta varasemast elust ning tema traumadest vähe teada ning seetõttu saime abi üldiste rahustavate ravimite ning vaimset tervist toetavate toidulisandite kujul.
Kuna koera elukvaliteet on meie peres sama oluline kui inimeste oma siis otsisime edasi võimalusi Asta rahutuse leevendamiseks. Nii sattusime Monika Sulengo juurde resonantsteraapia seansile ning oleme seal käinud tänaseks kolm korda. Pean tunnistama, et iga korraga on näha uusi arenguid. Kindlasti läheme sinna veel mitu korda, et säilitada ja parandada saavutusi, kuigi juba pärast esimest korda tundusid need tõelised võidud.
Asta mälu on tunduvalt paranenud, samuti on tekkinud elurõõm, vajadus helluse järele (varem oli ta silitamise osas ükskõikne, pigem kartis kehalist kontakti), ta on kontaktne (vaatab otsa) ning suhtlemisaldis (tuleb vaatama, millega tegeled). Võib öelda, et ta on tulnud välja oma kapslist kuhu oli pikkadeks aastateks sulgunud. Samuti tuleb ta heameelega sööma ning sööb normaalses tempos (esimene pool aastat ei söandanud ta iseseisvalt sööma hakata, pidin talle toitu pakkuma siis hakkas kugistama), jalutama ning iseseisvalt tuppa. Varem oli viimane neist mõeldamatu – taevast võis ka pussnuge sadada aga tuppa ta ei tahtnud tulla ning seal ka mitte püsida.
Kokkuvõtteks arvan, et oluline osa on kõikidel pooltel – ravimid teevad oma tööd ning teraapia oma. Meie puhul aitas teraapia (kuigi ta saab ravimeid endiselt edasi) edasi punktist, millest ise ei osanud ja ei lootnudki enam edasi minna.
Asta saab järgmisel kuul 15 aastaseks ning loodame tänu erinevate spetsialistide abile veel kaua üksteisest rõõmu tunda.
Kaire Rjadnev-Meristo, Asta omanik alates 2019, oktoober.

 

KOER THOR

Thor on üles kasvanud ja elanud aastaid aiaga majas. Nagu koerad ikka, haukus ka tema aias mööduvatest koertest. Linna kolides tekkis talle palju uusi hirme mis väljendus haukumises ja justkui tahtest teisele koerale kallale minna (tegemist on suure koeraga). Meil on kodus ka kass, kelle peale on koer tihti armukade ning pärast esimest teraapiasessiooni muutus ta kassi osas leebemaks – võisin kassi paitada ja tema suutis meid pealt vaadata, ilma ise pai nõudmata nagu varasemalt. Suurim muutus toimus peale 2. seanssi kui rohkete kiitustega (ja eelneva juhendamisega treeneri poolt) sai Thor juba teistest koertest mööduda ilma ärritumata. Märksõnaks on tema puhul endiselt distantsi hoidmine, kuid muutus on väga suur võrreldes varasemaga. Samuti hirmutasid teda valjud helid ning ehmus väga tihti (sh võõraste meeste peale), kuid tänaseks on see märkimisväärselt vähenenud. On aru saada, et varasem probleem koeral eneseusaldamisega on paranenud ning tema hirm ja teadmatus ei väljendu enam alati teiste peale haukumisega.
Oleme Thoriga käinud 3 seanssil. Kõige suurem erinevus käitumises oligi ca 2 nädalat peale 2. seanssi. Kolmandal seansil teraapiaruumis oli Thor juba väga rahulik ja lamas ühe koha peal ega teinud enam välja õuest kostuvatest helidest. Ja mina sain istuda tugitoolis ega pidanud talle pidevalt anduriga järele jooskma. Võrdluseks eelmistel seanssidel käis ta pidevalt ringi ega suutnud olla ühe koha peal paigal ja reageeris ärevalt kõikidele helidele, mis väljast kostusid. Tema saba, mis varasematel seanssidel käis kogu aeg edasi tagasi vastu kõike, mis ette jäi – seinad, uks, laud jne. mis näitas tema sisemist närvilisust oli 3 teraapia ajal paigal. Ilmselt oli Thor saavutanud sisemise rahu. Nüüd jätkab Thor sama tublilt edasi. Muidugi on hetki, kus minu valvsus tänu tema tublidusele kaob ja unustan teda kiita kui koera näeme (sest nii olen aru saanud, et saan teda rahustada).
Kuid üldiselt jaa, olen nii õnnelik, et leidsime selle teraapia (koeraomanik Helen, Tallinn)

 

KASS BRUNO

Minu kiisu oli 10 kuune (Maine Coon). Ta oli väga julge ja uudishimulik ning ei kartnud midagi. Elan tiheda liiklusega peatee ääres. Kui väljas käis mingi pauk või kolin, siis jooksis kass kohe uudishimust akna peale vaatama. Juhul kui mul midagi maha kukkus, siis ta jooksis kohe vaatama mis juhtus.
Kassi kasukas vajas pesu ja hooldust. Otsustasin ta viia lemmikloomade hooldussalongi, kuna neil on sobivad vahendid ning hea kuivatamise võimalus. Peale hooldust oli kassi kasukas pehme ja saba kohev. Olin tulemusega igati rahul.
Paar päeva pärast hooldussalongi külastust märkasin, et kass on muutunud. Ilmselt kassi ehmatas võõras koht ja minust eemalolek kuna jätsin kassi salongi ja spetsialistid ise toimetasid temaga.
Märkasin, et ta hakkas liigselt ehmatama ning võpatama igasuguste väikeste kolksude peale. Ta jooksis kohe peitu kui kodus kukkus midagi maha või väljas olid suuremad kolinad. Ta ehmatas isegi siis kui ma kohvitassi peale joomist laua peale panin (võpatas ja jooksis kohe voodi alla peitu).
Sain aru, et kassil on tekkinud peale hooldussalongi külastust hirmud.
Olin eelnevalt teadlik LIFE biofeedbacki teraapia tulemustest inimestele ja otsustasin proovida ka oma kassile.
Peale seanssi hakkasin kohe kassi jälgima. Meelega panin kohvitassi kolksuga laua peale ja pillasin maha plastmassist suuremaid karpe. Nägin muutusi. Kass ehmatas, aga see ehmatus oli väike ja enam ta voodi alla peitu ei jooksnud. Samuti kui väljas olid suuremad kolinad siis ta ehmatas kergelt aga voodi alla enam peitu ei läinud. Olen tulemusega rahul.
Tegelikult minu kassile oleks vaja veel ühte LIFE biofeedbacki seanssi, et saada järelejäänud väikese ehmatuse/hirmu ka välja. Senini olen edasi lükanud aga kassi pärast plaanin ka teist seanssi (kassiomanik Ülle, Tallinn)

 

Monika Sulengo seanssidele registreerimine toimub e-maili teel:
petsbioresonants@gmail.com

Tallinnas toimuvad seansid
aadressil Liivalaia tn 28 (1 korrus)
(TASUTA parkimine hoovis)

Juhul kui teil puudub e-maili saatmise võimalus,
siis helistage telefonil
5656 5141

 

NB! Registreerumiseks on vajalik lemmiklooma omaniku ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon. Selle olemasolu aitab vajadusel kiiresti Teiega aegade suhtes läbi rääkida või ettearvamatute muudatuste korral ühendust võtta.

 

BIORESONANTS – KOMPUUTERDIAGNOSTIKA lemmikloomadele Loe edasi siit.

LIFE Biofeedback teraapia lastele ja täiskasvanutele Loe edasi siit.

LIFE Biofeedback teraapia EDULOOD – inimesed Loe edasi siit.

BIORESONANTS – KOMPUUTERDIAGNOSTIKA lastele ja täiskasvanutele Loe edasi siit.

 

LIFE Biofeedback teraapia
– ei asenda arstiabi ega käimasolevat ravi: terapeut annab maksimumi, et saavutada kliendi jaoks parim tulemus, kuid ei saa garanteerida täielikku tervenemist;
– sobib kasutamiseks koos erinevate teraapiatega, ravimite, tavameditsiini ja loodusravimeetoditega.