Rännak

Kangelaslikkus ei seisne mitte üksnes uue tõe otsimises, vaid ka julguses uue leitud visiooni järgi tegutseda. Just sel väga praktilisel põhjusel läheb kangelastel lisaks hingerännaku ajal omaenese tõelise mina leidmise läbi saavutatud visioonile ja meeleselgusele tarvis ka julgust ja hoolivust ning hästi välja arenenud ego.

Paljud inimesed teavad, et kangelased tapavad lohesid, päästavad hätta sattunud neidusid (või teisi ohvreid) ning otsivad ja toovad koju varandusi. Rännaku lõpul nad sageli abielluvad. Nende rännak jõuab „õnneliku lõpuni“, misjärel nad asuvad oma uue pere ja teiste inimeste keskel elades kehastama „uut uueksloovat tõde“. See uus tõde, mille nad rännakult kaasa toovad, muudab uueks nii nende enda kui ka kogu kuningriigi elu ning mõjutab igaüht, kes nendega kokku puutuvad.

Samasugune müütiline muster kehtib ka meie isiklike rännakute puhul, kuigi õnnelik lõpp jääb tavaliselt põgusaks. Niipea kui ühelt rännakult naaseme ja oma elus uude faasi jõuame, alustame kohe mingit uut rännakut; see muster ei ole sirge ega ringikujuline, vaid meenutab spiraali. Õigupoolest ei lõppe meie rännakud iialgi, ent hetki, mil asjad uue leitud reaalsuse toimel paika langevad, tähistavad teatavad tähtsündmused. Iga meie uus rännak algab uuelt tasemelt ning igalt rännakult naaseme uue varanduse ja uute transformatiivsete võimetega.

 

Mida rännakule asumine eeldab?

Kui oleme seisukohal, et meie rännakud ei ole tähtsad ning loobume oma lohedele vastu astumast ja varandusi otsimast, tunneme sisemist tühjust ning jätame endast maha tühimiku, mis kahjustab meid kõiki.

Tänapäeva tasalülitatud maailmas on psühholoogidel küll harvade juhtude tarvis olemas mõiste „suuruseluul“, kuid kõige levinuma haiguse – tähtsusetuseluulu – jaoks pole isegi eraldi kategooriat. Kuigi on tõsi, et keegi meist pole kellestki teisest tähtsam, on igaühel meist võimalik anda maailmale oma kingitus – ent seda kingitust ei saa me anda, kui me rännakule ei asu.

Rännakule asumine eeldab loobumist illusioonist, et sa oled tähtsusetu.

See raamat aitab sul ja teistel mõista oma tähtsust ja potentsiaalset kangelaslikkust. Mis vahest kõige tähtsam, ta pakub võimalust vabaneda kammitsetuse tundest ja elada elu täiel rinnal. Paljud püüavad elada elu täiel rinnal sel viisil, et koguvad asju, saavutusi, kinnisvara või kogemusi, kuid see ei toimi kunagi. Täiel rinnal saame elada ainult siis, kui oleme valmis saama tõeliselt suurteks, kui loobume illusioonist, et oleme abitud ja nõrgad, ning võtame ise oma elu eest vastutuse.

Tänapäevaelu iseloomustab sügav lugupidamatus inimese vastu. Ärihuvid ajendavad meid mõtlema endist kui inimkapitalist. Reklaam mängib meie hirmudele ja ebakindlusele, kihutades meid ostma tooteid, mida me ei vaja. Paljud religioossed institutsioonid õpetavad inimestele, kuidas olla hea, kuid ei aita neil mõista oma tegelikku loomust.

Kahetsusväärselt paljud psühholoogid peavad enda ülesandeks õpetada inimestele hetkeolukorraga kohanemist, mitte aga inimeste innustamist rännakule minnes oma varjatud potentsiaale avastama hakkama. Kahetsusväärselt paljud haridusasutused treenivad inimesi majanduse masinavärgi hammasratasteks, kuid ei õpeta neile tõelist inimsust. Inimest vaadeldakse sisuliselt toote või varana, mida saab parimale pakkujale müüa või väärtuse tõstmise eesmärgil täiustada. Mõlema seisukoha järgi on inimhing või inimmeel oma põhiolemuselt saamahimuline ning selle tulemusena inimeste lugupidamine enda suhtes muudkui langeb. Liiga paljud meist üritavad täita sisemist tühjust toidu, jookide, narkootikumide või obsessiivse ja palavikulise tegevusega. Tänapäevaelu kurikuulus tempokus ei ole vältimatu – see on üksnes tühjuse kattevari.

Pidevalt tegutsedes tekitame illusiooni mõttest ja tähendusest. Pidev surve „vastata“ olemasolevatele standarditele sunnib meid märkamatult ning vahel ka päris otseselt oma varanduse ja ainulaadsuse otsingutest loobuma. Kui püüame pidevalt nõuetele vastata ja ei tegele enda avastamisega, siis muidugi mõista ei suuda me suure tõenäosusega kunagi oma ainulaadseid andeid avastada ja teistega jagada. Selle asemel et püüda avastada, kes me tegelikult oleme, muretseme selle pärast, kas näeme piisavalt head välja, kas oleme piisavalt targad, seltsivad, moraalsed ja elame piisavalt tervislikult, kas teeme piisavalt tööd või kas oleme piisavalt edukad.

Selleks et teada saada, kas vastame valitsevale täiuslikkusekuvandile, vaatame teistele küsivalt otsa. Kui paljudel meist on filmitähe täiuslik nägu ja keha, Nobeli preemia laureaadi mõistus, mõne suure valgustunu (näiteks Kristuse) headus või vaimne selgus või miljardäri rikkus? Seetõttu pole sugugi üllatav, et paljud meist veedavad oma elu vaheldumisi püüeldes ja end nõuetele mittevastavuse pärast nahutades.

Nii toimides ei leia me iseennast kunagi. Selle asemel saavad meist kuulekad tarbijad, kes on valmis maksma kõigile, kes väidavad, et suudavad meid inetusest, patust, haigusest ja vaesusest vabastada. Nii toimides takistame tegelikult neid samamoodi nagu iseendid – püüdleme millegi endast kõrgema poole, selle asemel et avastada seda, mis meis endis tõeliselt peitub.

Otsirännakule asumine võib olla alguses ajendatud soovist saavutada teatud sorti täiuslikkust, ent lõpuks tuleb meil kõigist kammitsevatest valmisideaalidest loobuda ning lihtsalt lubada endal oma ainulaadsele rännakule asuda. Kangelase rännak ei ole lihtsalt järjekordne enesetäiustamise projekt. See on vahend, mis aitab leida ja väärtustada oma tõelist palet.

Kui sa tead, et oled kangelane, siis see tähendab, et oled ehe. Su vaimne hoiak ongi õige. Su keha ongi ilus. Su instinktid ongi õiged. Ei ole vaja saada kellekski teiseks, tuleb lihtsalt leida enda eesmärk.

Selleks tuleb esitada endale mõned küsimused, nagu näiteks: Mida ma tahan teha? Mida mu meel tahab õppida? Kuidas mu keha tahab liikuda? Mida mu süda armastab? Isegi probleemidesse ja haigustesse võib suhtuda kui „jumalikku kutsesse“ asuda läbima rännaku varem ignoreeritud või välditud lõiku. Niisiis võib endalt muuhulgas küsida, et kas see probleem või haigus õpetas mulle midagi sellist, mis mulle rännakul kasuks tuleb?

Igaüks, kes rännakule asub, ongi juba kangelane.

 Eneseavastusretk pakub tõeliselt suurt rahulolu. Ennast leides tekib tunne, et kõik langeb oma kohale. Näeme oma ilu, näeme oma nutikust, näeme oma headust. Samuti suudame neid omadusi produktiivselt ära kasutada, olla edukas. Meil ei ole enam tingimata tarvis ennast tõestada, mistõttu saame lõdvestuda, armastada ja olla armastatud. Meil on olemas kõik, mida vajame selleks, et olla tõeline inimene, tõeline kangelane.

 

Arhetüübid – meie sisemised teejuhid

Rännakul abistavad meid sisemised teejuhid ehk arhetüübid. Kõik nad kehastavad mingit teel olemise viisi. „Sisemiste kangelaste äratamises“ vaatleme kahtteist säärast sisemist teejuhti: Süütu, Orb, Sõdalane, Hoolitseja, Otsija, Hävitaja, Armastaja, Looja, Valitseja, Maag, Tark ja Narr. Igaühel neist on meile midagi õpetada ja igaüks neist vastutab rännaku mõne etapi eest.

Sisemised teejuhid on arhetüübid, mis on inimesele omased juba aegade hämarusest saadik. Nad on motiivid, mis korduvad pidevalt nii kunstis, kirjanduses, müütides kui ka religioonis; me teame, et nad on arhetüüpsed, sest neid esineb kõikjal, kõigil ajajärkudel, kõigis piirkondades.

Kuna teejuhid on tõeliselt arhetüüpsed ning on seega kõikjal kõigi inimeste teadvustamatu psühholoogilise sfääri lahutamatuks osaks, eksisteerivad nad nii individuaalses inimhinges kui ka ilmaruumis ja kõiges loodus. Nad elavad meis, kuid mis veel tähtsam, me elame neis. Seepärast peame nende leidmiseks pöörduma kas sissepoole (oma unenägude, fantaasiate ning sageli ka tegevuste poole) või väljapoole (müütide, legendide, kunsti, kirjanduse ja religiooni ning, nagu paganlikes kultuurides sageli tehti, tähtkujude, lindude või loomade poole).

Niisiis peegeldavad nad kangelast nii meie sees kui ka meist väljaspool.

Me kõik kogeme arhetüüpe vastavalt oma vaatenurgale. Olen leidnud arhetüübi olemuse seletamiseks vähemalt viis erinevat viisi.

  1. Vaimsed teelised võivad tajuda arhetüüpe kollektiivses teadvustamatuses peituvate jumalate ja jumalannadena, kelle me omaenda riisikol ära põlgame.
  2. Õpetlased ja teised ratsionalistid, kes suhtuvad kõigisse müstilise kõlaga asjadesse tavaliselt umbusklikult, võivad tajuda arhetüüpe juhtivate paradigmade või metafooridena ehk nähtamatute meelemustritena, mis määravad ära selle, kuidas me maailma kogeme.
  3. Mõnede teadlaste meelest võivad arhetüübid meenutada hologramme ning nende tuvastamise protsess võib sarnaneda teiste teaduslike protsessidega. Nii nagu arhetüübid eksisteerivad nii meie sees kui ka

meist väljaspool (ning on seega nii sisemised kui ka ümbritsevad kangelased), nii sisaldab ka hologrammi iga osa tervet hologrammi.

Holograafia tööpõhimõte, mille kaasaja teadus on välja selgitanud, kinnitab makro- ja mikrokosmose iidset vaimset paralleeli. Niisiis, ka psühholoogiateadus heidab individuaalse inimmeele uurimiseks sageli pilgu liikide tekkimisele.

Füüsikud uurivad pisimaid subatomaarseid osakesi jälgede järgi, mida need jätavad; psühholoogid ja teised õpetlased uurivad arhetüüpe nende esinemise järgi kunstis, kirjanduses, müütides ja unenägudes. Carl Jung taipas, et tema patsientide unenägudes korduvalt esinevaid arhetüüpseid kujundeid võib kohata ka iidsete rahvaste müütides, legendides ja kunstis, ent samuti kaasaja kirjanduses, religioonis ja kunstis. Me tunneme arhetüübid ära, sest nad jätavad ajas ja ruumis samasuguseid või sarnaseid jälgi.

  1. Inimestel, kelle usuliste veendumuste järgi eksisteerib vaid üksainus Jumal (ning keda häirib asjaolu, et jumalatest ja jumalannadest kõnelemine viitab tahes-tahtmata polüteismile), tasub teha vahet monoteismi vaimsel tõel ja arhetüüpide pluralistlikul psühholoogilisel tõel. Jumalat, keda me ainujumalast kõneldes silmas peame, ei suuda inimene ei ette kujutada ega nimetada. Arhetüübid on otsekui selle Jumala – numinoosse reaalsuse – erinevad tahud, mis muutuvad inimhinge jaoks adutavateks. Mõned inimesed on aga niivõrd kinni monoteistlikus käsitluses, et kujutavad Jumalat ette üheainsa arhetüüpse kujundina. Nii näiteks võib Jumal olla nende ettekujutuses lehviva valge habemega vana mees. Sellised inimesed on lõiganud ennast tahtmatult ära numinoosse müsteeriumi tundest, mis on palju sügavam, kui üksainus pilt suudab edasi anda.

Isegi varases monoteistlikus kristluses tunnetati – selleks et Jumalaga seonduvaid tõdesid adekvaatselt seletada – vajadust kolmainsuse mõiste järele ning paljud tänapäeva teoloogid täiendavad Isast, Pojast ja Pühast Vaimust koosnevat traditsioonilist patriarhaalset panteoni kujunditega Jumala naiselikumast palgest. Budismis kõneldakse ühest jumalast, mis jaguneb 40, 400 ja 4000 tahuks või aspektiks ning kõigil neil on oma nimi ja lugu. Arhetüübid ühendavad meid seega igavikuliste teemadega; nad muudavad suured müsteeriumid meile lähedasemaks, pakkudes meile mõtlemisaineks erinevaid kujundeid ja pilte.

  1. Ning viimaks, need, kes huvituvad inimese kasvust ja arengust, võivad käsitleda arhetüüpe teejuhtidena, kes meid rännakutel saadavad.

Iga meie ellu saabuv arhetüüp sisaldab endas ülesannet, õppetundi ja lõppkokkuvõttes kingitust. Arhetüübid üheskoos õpetavad meile, kuidas elada. Mis kõige parem, kõik arhetüübid on igaühes meis olemas. See tähendab, et kõnealune inimpotentsiaal on kõigis meis kogu oma täiuses olemas.

 

Teejuhid ja kangelase rännak

Kuigi oleme rännaku igas etapis kangelased, sõltub see, kuidas kangelaslikkust määratleme ja kogeme, sellest, milline teejuht on käesoleval hetkel meie elus kultuurilisel ja individuaalsel tasandil kõige aktiivsem.

Näiteks meie oma kultuuris kujutleme kangelasest mõeldes tavaliselt sõdalast, kes tapab lohesid ja päästab hätta sattunud neidusid. Kuna Sõdalase arhetüüp seondub meie kultuuriruumis maskuliinsusega, kujutame kangelast tõenäoliselt ette mehena ning lääne kultuuris sageli valge mehena. Naistes ja muu kui valge nahavärviga meestes nähakse pigem kõrvalosatäitjaid: kannupoisse, kelme, päästmist vajavaid ohvreid,

teenreid jne. Sõdalase arhetüüp on kõigi jaoks, vanusest ja soost olenemata, kangelaslikkuse tähtis aspekt, ent see ei ole kaugeltki ainus ega isegi mitte tähtsaim aspekt. Kõik kaksteist arhetüüpi on kangelase rännaku ja individuatsiooniprotsessi seisukohast tähtsad.

See, kuidas me maailma näeme, oleneb sellest, milline arhetüüp parasjagu meie mõtete ja tegude üle valitseb. Kui domineerib Sõdalane, näeme ületamist vajavaid väljakutseid. Kui domineerib Hoolitseja, näeme inimesi, kes vajavad meie abi. Kui domineerib Tark, näeme maailma illusoorsust ja keerukust ning üritame leida tõde. Kui domineerib Narr, näeme eelkõige võimalusi lõbutseda.

Kõik kaksteist arhetüüpi on niisiis ühtaegu teejuhid kangelase rännakul ja selle rännaku etapid – nad pakuvad õppetundi ning on kingituseks või varanduseks, mis rikastavad meie elu. Alalõik „Kaksteist arhetüüpi“ võtab kokku iga arhetüübi põhijooned.

 

Kui oleme ennast kõigile kaheteistkümnele arhetüübile avanud, võime kogeda neid kõiki üheainsa päeva või isegi tunni jooksul. Oletame näiteks, et miski läheb valesti – sa jääd haigeks või su töökoht või lähisuhe satub ohtu. Esimesed paar minutit ei taha sa probleemile üldse mõelda (Süütu vari), ent seejärel su optimism taastub (Süütu) ning sa asud olukorda uurima. Järgmiseks koged jõuetust ja valu, ent küsid seejärel teistelt tuge (Orb). Sa kogud oma ressursid kokku ja töötad välja plaani probleemiga tegelemiseks (Sõdalane). Plaani ellu viies pöörad tähelepanu ka sellele, millist emotsionaalset tuge vajad ise ja millist vajavad teised (Hoolitseja). Sa kogud lisateavet (Otsija), loobud illusioonidest ja asjatutest ootustest (Hävitaja) ning annad uued tõotused muutuda (Armastaja) selleks, et leida lahendus (Looja). Teisisõnu, sa suhtud kriisi kui võimalusse kasvada ja areneda kellekski enamaks, kui sa varem olid. Kui oled kriisiga toime tulnud, mõtled tagantjärele selle peale, kas sa ise võisid samuti kuidagi probleemi tekkimisele kaasa aidata (Valitseja) ning asud vastavate omadustega endas tegelema (Maag), et mitte uuesti sarnastesse raskustesse sattuda. Kui sa ise kriisiolukorrale kuidagi kaasa ei aidanud, võid sa lihtsalt oma haavad terveks ravida. See aitab sul näha, mida on võimalik olukorrast õppida (Tark). Õppetund võimaldab sul asuda taas elu nautima (Narr) ning eluprotsesse usaldama (Süütu).

Kui üks või mitu nendest arhetüüpidest ei ole meie elus aktiveeritud, jätame samme vahele. Näiteks kui meis ei ole Sõdalast, ei õnnestu meil probleemiga tegelemiseks plaani koostada. Kui meis ei ole Tarka, ei pruugi me olukorrast õppust võtta. Samuti võime väljendada mõnda arhetüüpi varjuna: plaani koostamise asemel piirdume teiste süüdistamisega. Selle asemel et olukorrast õppida, asume endale või teistele hinnanguid andma.

Liikumine läbi kaheteistkümne arhetüüpse staadiumi on arhetüüpne protsess, mis arendab meis hindamatuid oskusi igapäevaeluks.

 

Rännakustaadiumid

Kangelase rännak jaguneb kolmeks põhietapiks: ettevalmistus, rännak ja naasmine.

Ettevalmistavas staadiumis pannakse proovile meie pädevus, julgus, inimlikkus ja ustavus kõrgetele ideaalidele. Rännakule asudes lahkume turvalise perekonna või hõimu rüpest ning asume otsingutele, kohates surma, kannatusi ja armastust. Ent mis kõige tähtsam, meie mina transformeerub. Müüdis sümboliseerib seda transformatsiooni sageli varanduse või püha eseme leidmine. Otsirännakult naastes saab meist kuningriigi Valitseja ning tänu sellele, et me ise oleme muutunud, transformeerub ka kuningriik. Me peame aga uuestisündide ja uuenemiste jada pidevalt jätkama, sest muidu saavad meist hirmsad türannid, kes klammerduvad dogmaatiliselt vanade tõdede külge ja kahjustavad oma kuningriiki. Alati, kui kaotame oma sidususe- ja terviklusetunde või tunneme, et hakkame elu väljakutsetele alla jääma, peame taas otsirännakule asuma.

 

Ettevalmistus

Esimesed neli arhetüüpi aitavad meil rännakuks valmistuda. Alustame heas usus ning õpime Süütult optimismi ja usaldust. Tagasilöökide järel saavad meist Orvud, kes on pettunud, hüljatud ja elu poolt reedetud – eelkõige reedetud inimeste poolt, kes oleksid pidanud meid aitama.

Orb õpetab meile, et peame ise enda eest hoolitsema ja lõpetama teistele lootmise. Orb tunneb end aga nii jõuetu ja abituna, et tema parim strateegia ellujäämiseks on teistega kampa lüüa ja üksteist aidata.

Esimesed neli arhetüüpi aitavad meil rännakuks valmistuda. Kui meie ellu saabub Sõdalane, siis õpime eesmärke seadma ning nende saavutamiseks strateegiaid välja töötama – strateegiaid, mis eeldavad praktiliselt alati distsipliini ja julgust. Kui Hoolitseja muutub aktiivseks, siis õpime hoolitsema teiste eest ning lõpuks ka iseenda eest.

Need neli omadust – optimism, võime teistega kampa lüüa ja üksteist vastastikku toetada, julgus võidelda enda ja teiste eest ning kaastunne ja hoolivus nii enda kui ka teiste suhtes – on ühiskonnas elamiseks vajalikud põhioskused. Ent kui see on kõik, mis me teeme, siis tunneme peaaegu alati ikkagi rahulolematust – hoolimata sellest, et teame nüüd, mida on tarvis selleks, et olla maailmas moraalne ja edukas.

 

Rännak

Hakkame igatsema midagi endast ülevamat ning meist saavad Otsijad, kes jahivad seda tabamatut miskit, mis pakuks rahuldust. Kutsele vastates ja rännakule asudes tunneme peagi, et miski on nagu puudu ning põhjustab kannatusi, sest Hävitaja jätab meid ilma paljust, mis tundus varem põhitähtis. Ent kui avastame, et oleme armunud inimestesse, eesmärkidesse, kohtadesse või töösse, lisandub pühitsusele kannatuse kaudu pühitsus Erose ehk Armastaja kaudu. See armastus on nii tugev, et nõuab pühendumist – ja seetõttu ei ole me enam vabad. Varandus, mis meile tänu kohtumisele surma ja armastusega osaks saab, on tõelise mina sünd. Looja aitab meil seda mina avalikult väljendada ja valmistab meid kuningriiki naasmiseks ette. Need neli võimet – püüelda, minna lasta, armastada ja luua – on põhioskused, millele toetudes julgeme lubada oma vanal minal surra, et uus mina saaks sündida. See protsess valmistab meid kuningriiki naasmiseks ja oma elu muutmiseks ette.

 

Naasmine

Rännaku põhisisu on metamorfoos.

Naastes taipame, et oleme oma kuningriigi Valitseja. Algul võib kuningriigi seisukord meis pettumust valmistada, ent oma uue tarkuse järgi tegutsedes ja oma sügavamale identiteeditundele truuks jäädes puhkeb jäätmaa õitsele. Kui meie elus aktiveerub Maag, saavutame oskuse nii iseennast kui ka teisi tervendada ja transformeerida ning suudame kuningriiki pidevalt uuendada.

Täielikku rahulolu ja õnne ei saavuta me aga enne, kui mõistame iseenda subjektiivsust. Tark on see, kes aitab meil mõista tõelist tõde. Kui õpime oma subjektiivsust aktsepteerima ning suudame illusioonide ja tühiste soovide vangistusest vabaneda, saavutame kiindumatuse seisundi, mis võimaldab meil olla tõeliselt vaba. Seejärel oleme valmis laskma lavale Narri ning õppima elama käesolevas hetkes, homse pärast muretsemata.

Need viimased saavutused – täieliku vastutuse võtmine oma elu eest, enda ja teiste transformeerimine ja tervendamine, kiindumatus ja tõele pühendumine ning võime olla rõõmus ja spontaanne – ongi tasu, mis meid rännaku eest ootab.

Rännaku spiraalne loomus

Õppimise ajal võib küll kujutleda, kuidas kangelane liigub läbi ettevalmistuse, rännaku ja naasmise staadiumi ning kuidas kaksteist arhetüüpi teda järgemööda aitavad, kuid enamasti ei toimu kasvamine muidugi sellisel kindlalt paika pandud lineaarsel viisil. Teejuhid tulevad meie juurde siis, kui nad nii otsustavad (ja kui selleks valmis oleme).

Muster meenutab rohkem spiraali: rännaku viimane staadium, mida iseloomustab Narri arhetüüp, sulandub uuesti esimese arhetüübi ehk Süütuga, kuid varasemast kõrgemal tasandil. Seekord teab Süütu elust juba rohkem. Oma spiraalsel rännakul võime kohata iga arhetüüpi mitu korda ning meile võivad järjest kõrgematel või sügavamatel arengutasemetel saada osaks järjest uued anded ja kingitused. Iga kohtumine jätab hinge oma jälje, mis toimib nagu võrk või tugi. Kui kogeme reaalsust – ja meil on selle reaalsuse hoidmiseks olemas vastav võrk või tugi –, siis suudame selle kogemuse kinni püüda ja sellele tähenduse omistada.

Arhetüübid, mida me ei ole veel kogenud, on justkui augud võrgus; kogemused, mida me ei mõista või suudame mõista üksnes vähesel määral, libisevad lihtsalt läbi võrgu.

Allikas: Raamat – Autor: Carol S. Pearson. Sisemiste kangelaste äratamine – Kaksteist arhetüüpi, mis aitavad meil leida iseennast ja muuta oma. Trükkinud trükikoda AS Pakett

Arhetüüpide kirjeldused LOE EDASI SIIT

Oma arhetüübi tundmine aitab saada aimu oma tegelikust olemusest LOE EDASI SIIT

Koolitusetendus arhetüüpide maagiline maailm LOE EDASI SIIT

 

 

 

Registreerimine e-maili teel: ulle.toomeoja@gmail.com
Palun saata osaleja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon ja emaili aadress